mango hullus

Laupäeva hommik. Kell on 4.50. Äratuuuuuuuus. Jummeljeebus.... isegi päike ei ole veel tõusnud. Kaerahelbe puder ja
ja topeltkange must kohv ilma piima ja suhkruta. Ja sõit mango farmi võis alata. Tund aega sõitsime sinna. Ma töötan seal
koos soome tüdruku Vappuga, kes elab ka Tolga Country Lodge´s. Me oleme Tolga omadest esimesed, kes see hooaeg mangodesse
lähevad. Igatahes me siis pakime neid. Mangod jaotuvad suurusteks ja suuruste järgi tuleb neid pakkida. Suurused erinevad
sortide kaupa, täna olid suurused 14,16,18 ja 20. Mina pidin pakkima suurust 16 ja 20. Masina pealt nad tulid ja jummel...
alguses ei saanud mitte midagi aru mis suurus miski on ja mis millest suurem on. Aga no vaikseltvaikselt hakkas midagi
looma. Ja kurja, austraalia mangod on ülimalt head. Aga see on siis püsivam töö ja loodetavasti kuni jõuludeni, kui ma
seal ikka vastu pean. Täna oli poolik päev aga oi kui väss ma olin, kui me koju jõudsime. Asi võis ka selles olla, et me
kella kaheni öösel kaarte mängisime... aga pole hullu. Nüüd 2 vaba päeva ja teisipäevast hakkab täistamp peale, täna
tehti minud ja Vappu pärast pakkimist aeglasemalt.
Eile rääkisime Frankiga, kes omad Athertoni ja Tolga backpackerite hosteleid ja paigutab meid igale poole tööla, et
jõulude ajal teeme kõik koos mingi suurema jõulusöömaaja....Tolga ja Athertoni omad kõik ilusasti koos. Aga no selleks ajaks
on eestikatest veist ainult meie viiekesi alles.

Porkodiooooooo ja tuhat muud asja !

Tööga on nii nagu ikka... läheme tööle, masin läheb katki, istume 5 tundi kuni masinat parandatakse ja teeme veel veidi
tööd. Seega meie päeva töötunnid on umbes 4 tundi. Tore, et raha juurde tiksub.
Viimastel päevadel on suhteliselt pilves olnud ja ma avastasin ühe ilusa loodusnähtuse. Üks päev olid pilved eriti
madalal, selline tunne, et ainule tõuse korraks kikivarvukile ja puuduta neid pehmeid tupsukesi. Kõik mäed olid
ümberringi pilvedega kaetud ja kaugele ei näinud midagi, aga jube ilus oli ikkagi.
No selle tööga seal Costa kartuli farmis on veidi nigel. Vahepeal on, vahepeal mitte.
Ja oi kurja kui kuumaks siin jälle läinud on. Kuna kartulikorjamise masina peal paistab veidi päikest ainult säärte peale,
siis vahepeal olid päris kenad randid, aga need randid oleme õnneks juba ära suutnud päevitada... nii mõnus on jälle pruun
olla. Ja vahepeal juhtus midagi kurba ka. Korralik punt eestikaid lahkus jäädavalt Athrertonist Brisbanei. Mhh, jälle
tuli öelda headaega inimestele, kellest olid juba sõbrad saanud. Aga eks tuleb siis eestis jälle kokku saada, kui enam
muidugi austraalias ei kohtu.
Kolmapäeval õhtul saime teada, et Costa kartulifarm on selleks aastaks lõpetanud ja oh seda üllatust...me saime uude
kartulifarmi. Mina ja Raili eraldi. Ma olen nüüd koos soomlase, sakslase ja korealasega. Tahaks juba mangodesse ära minna.
Esimed mango töölised said neljapäeval tööle juba.
Me siin ikka mõtleme jõuludeni paikseks jääda ja selle aja sees auto ära osta. Niiet viimased jõulukaardid ja kalevi
sholaadid saab posti panna 10. detsember, aadressi kirjutasin mõningad blogid tagasi.

Ja muide. Väljas on 35 kraadi, jõulu kaunistused ja jõulu muusika....mkm, ma ei suuda ikka ära harjuda kuigi teine aasta
juba nii. Ja piima säilivustähtaeg on 1. detsember, detsember juba. Kurja kui kiirelt siin aeg ikka läheb.


Ja muide. Ma arvan, et mu selg saab jubedat trenni selle kartulite sorteerimisega.


Ja muide. Kui ma praegu ostaks mai alguseks endale pileti koju siis saaks selle 5000 krooniga...uskumatu


Ja muide. Ei midagi tegelikult.
Päikest !

Luuuumi tuli maaahaaa ja valgeks läks maaaaa.....

Tööinimese lõbu jätkub...
esmaspäeval olime pool päev tööl kuna teine masin ikka katki, teisipäeval vaba, kolmapäeval pidime kell 9 üleval olema,
et äkki on masin ära parandatud aaaaaga ei. Passisime jälle tühja. Neljapäeval pidime kell 10 valmis olema....lootsime,
et ei pea tööle minema kuna ühed eestikad läksid cairsin, et oleks koos nendega saanud minna aga eiiiii me pidime
kell 11.30 tööle minema. Jummel kuidas ma sellest tolmust ja mulla haisust juba kopp ees on, silmad ajavad ka mingit
musta tolmu sarnast plöga välja ja ega see nahk enam puhtaks ei lähe. Ja kas te kujutate ette mismoodi haiseb 2 päeva
päikese käes lebanud surnud veis? Mina tean....iga kord kui põllul kartlirida pidime vahetama oli mega hais üleval. Jubejube.
Reede oli 6 tunnine tööpäev ja kell 9 õhtul ma magasin juba sügavat und selle asemel, et välja minna. Laupäev oli meil
vaba ja olime õhtul Athertonis teiste eestikatega. Eesti kogukond siin Athertoni piirkonnas hakkab kiiresti kahanema.
Järgmise nädala lõpuks lahkub 7 eestikat. Ja me mõtleme ka viiekesi, et kui nüüd leiaks hea ja odava auto kiirelt, siis
tahaks ise ka ära minna võimalikult ruttu. Austraalia ootab ju avastamist ja kartulid jooksevad õudusunenägudes silme
ees juba ringi. Pühapäeva hommikul kell pool 10 tuli Michelle ja äratas mu üles ning ütles, et Liis, sul on 20 minti aega
ja siis saad tööle minna. Jummel kuidas mulle need kiired hommikud ei meeldi. Muidu ärkan ju poolteist tundi enne välja
minekut üles, et endale rahulikult kaerahelbe putru keeta ja asjad kokku panna. Aga oky, kui tööle siis tööle. Raili ja
Giovanni olid juba üleval ja asjad koos kui ma paanikas mööda maja jooksin. Ja vihma sadas. Ja kallas ja kallas ja kallas...
Kell 10 alustasime tööga, tegime isegi lõunapausi ära ja siis töötasime veel natukene ja lõpetasime kuna vihma kallas
siis olid kartulid liiga mudased. Ega siis midagi, koju minek. Kui me saaks esmaspäevast reedeni kõik päevad ilusasti
kahekast kuueni tööl olla siis saaks 600 taala...aga kuna me teeme müni päev 2 tundi, mõni päev jääb vahele siis me saame
kusagil 350 taala nädalas ja 160 läheb juba üürile. Eks sa ürita siis auto jaoks säästa. Aga ei vingu. Peaasi, et tööd on
(Costa farmis veel vähemalt 2 nädalat, eks siis tulevad mangod peale). Ja tähelepanek minu poolt: siin on kõik farmid itaalia
nimedega(Costa, rigatto, Mussasso, Serra, Terranova, Curda jne jne).

Ja ei ole vaja mulle kell 2 öösel(austraalia ida kalda aja järgi) helistada ja öelda, et lund sajab :D
Kokku ei näe ma siis lund 2 ja pool aastat.


NB:
Kallis issi, ilusat isadepäeva !
=)

Fig Tree

Nagi lahkumiskink. Ma oskan nüüd jaapani keeles oma nime kirjutada !

Tahtsin tükk aega ja pidin ära ostma !



Pannkoogi meisrid Marianne ja Raili

Tolga Country Lodge


Tolgaaaaaaaaa

Reede õhtune pitsa paradiis

Kartulipõllult


Kartulipõllu miljoni dollari vaade


Kartulivõtu masin




Tööl küll vetsu ei taha minna

Grillmeistrid eestikad

Sõida seenele !

Jummel küll. Blogi olen täiesti unarusse jätnud, aga nagu eelmises postituses mainisin, siis on tegemist tehnilise
rikkega. Aga meil siin nüüd lõpuks ometi wifi ja saan oma arvutiga netis olla.
Aga mis siis vaheepeal toimunud on. Eelmine nädal kolmapäeval läksid Marianne ja Rando Athertoni(see suurem linnake
5 km kaugusel) kuna Marianne sai BV´s(üks hostelitest, mis sama moodi otsib backpackeritele tööd ja sama listi
alusel jagatakse tööd) baari tööle ja saab seal ainult siis töötada kui BV´s elab. Jube kahju küll, aga ega see
5 km ei tapa ju. Käime siis üksteisel külas. Kolmapäev,neljapäev, reede, laupäev, pühapäev olid õnnelikud tööpäevad.
Ikka kartulites. Tolga backpackeritest oleme seal mina, Raili ja Giovanni plus siis 6 kohalikku ja farmer. Küll on hea
kellegiga tööl eesti keeles rääkida. Kõigi teiste jaoks on meie keel ülimalt naljakas.Osadel oleme üritanud veidikene
meie keelt ka õpetada, aga nende jaoks on see keel ikka jube keeruline. Töö on nagu töö ikka. 17.5 taala tunnis kella 8st
hommikul kella 6ni õhtul. Vahepeal läks meil siin jube külmaks ja tööl ei suutnud neid kartuleid sorteerida kuna lihstalt
niiiniiii külm oli. Niipalju siis troopiliselt põhja QLD kliimast. Kohalikud imestavad ka, et nii jahe on. Aga eks see on
ju alles kevad. Kuu aja pärast hakkab suvi ja loodame siis sooja ilma ka.
Esmaspäeval oli vaba päev. Käisime linnas ja ma ostsin endale Videviku sarja( teate küll seda 4 raamatuga seerjat vampiiridest)
kõik raamatud. 57 taala läks maksma ainult, eestis saab selle raha eest ainult 2 raamatut. Aga probleem... mul ei ole väga ruumi
nende jaoks seega loen nad läbi ja siis rändavad pakiga eestisse. Teisipäev, kolmapäev ja neljapäev olime jälle tööl.
Kolmapäev töötasime ainult 6 tundi kuna lõhkusime masina ära.Neljapäeval töötasime tund aega hommikul ja üks masin läks katki.
Siis hakkasid nad teist masinat parandama, mis oli ka katki seega me ootasime Railiga 5 tundi... ajeee... jumal tänatud, et
meil raamatud kaasas olid. No eks siis sai see teine masin korda, läksime põllule, tegime tunnike tööd ja teate mis siis juhtus !
Masin läks jälle katki ja tööpäevaga finito. Arvesse läks ainult 2 töötundi mis me reaalselt töötasime seega oli päev
tühja jooksnud. Reedel oli vaba päev ja meil siin hostelis tähistati halloweeni ja paari sünnipäeva ja paari lahkumispidu
seega tehti kuhjade viisi pitsasid( kokku vist 40 pitsat), kooke, sushit... kohale kutsuti farmerid ja pidu võis alata.
Aga noooo mina, Raili ja Giovanni pidime laupäeva hommikul kell 8 juba tööl olema. Jube pikk tööpäev oli. Koju jõudes
mõtlesin ainult sellele, et tahaks juba voodisse sooja teki alla. Enamus meie hostelist plaanis minna Tolga pubisse...
ja siis äkki olid meie hosteli eest hunni Athertoni eestikaid kes ka Tolga pubisse plaanisid minna. Eks ma siis ronisin
sooja teki alt välja ja 13 eestikat koos teiste Tolga Lodge´i backpackeritega suundusime pubisse ja pidu võis alata.

Ilusat novembri algust ! ! ! ja ma ikka ei suuda uskuda kui kiirelt siin aeg lendab.