09.01
Jätsime Jeanetti ja Andrewga hüvasti ning läksime Margaret Riverisse tööd otsima. Enne seda käisime mõnest wineryst läbi ja küsisime nendest
tööd. Saime igasuguste kohtade numbreid kuhu helistada, aga kellelgi polnud tööd pakkuda (tööd oleks alles alates jaanuari lõpust). Margaret
Riveris käisime shoppamas. Raha on ikka mõnus raista:D. Ei, tegelikult olid kõik väga hädavajalikud
asjad! Siis hakkasime Augusta poole sõitma. Käisime veel mõnes istanduses, kuid igalt poolt saime sama vastuse - tulge mõne nädala pärast.
Täitsa jama värk...Ühest istandusest võeti siiski meie number ja arvati, et võib-olla saaksime esmaspäevast tööd, lubati helistada, eks näis.
Augustas uurisime nats linna ja hakkasime Busseltoni poole sõitma, kuna otsustasime, et meil on mõttekam ööbida neljakesi Tutunupus oma majas,
kui võtta mitu korda suurema raha eest hostel, kus peab väga kitsal alal pilukatega dušši ja pottide-pannide pärast võitlema:D. Helistasime
Trevorile ja Trevor oli meie tulekuga nõus. Teel Busseltoni käisime veel ühest wineryst läbi, kus soovitati meil cheese-factorysse minna ja
sealt tööd küsida. Nii tegimegi, kuid nagu arvata oli, siis sealt anti meile telefoninumber, kuhu me siis esmaspäeval helistama peaksime.
Täna on ju reede ja nädalavahetus algamas - keegi ei viitsi enne esmaspäeva backpackeritega tegeleda, niiet suht lootusetu seis on enne
esmaspäeva tööle saada. Siiski ei heida me meelt ja lähme homme Bonnybrooki tööjahile.
Tutunupusse jõudes, käisime poes ja ostsime (lõpuks ometi!) normaalset sööki (muidu oleme siin enamvähem pitsadest, puuviljadest ja võikudest
mitu päeva toitunud). Läksime Trevorile ja Dianne`le tere ütlema. Trevor pakkus meile õlut, istusime nende tagahoovis, rääkisime oma
tegemistest ja plaanidest, nemad omadest ja andsid meile väga palju asjalikku nõu.
Tulime koju, tegime süüa, pesime pesu ja käisime ise pesemas. Ma ütlen ausalt, maailma parim asi on see, kui sa oled 3 päeva peaaegu 40-kraadises
kuumuses istanduses tööd teinud ja sa lõpuks peale seda rügamist ennast pesta saad!!! Dušši alt tulles, oli eriti õnnis tunne!!!Niiiii hea!!!
Naljakas on see, et me JÄLLE Tutunupus tagasi oleme:D Tutunupu on nagu Perthki selline koht, kuhu sa ükskord sattudes alati lõpuks ringiga
tagasi jõuad:D. Vahva!
Aga homme siis jälle tööotsingutele, eks näis, kas näkkab. Keegi meist eriti ei muretse, kuna kui kuskil tööd pole, siis Ivo Pauli juures
ikka on:D (see on see itaallane, kelle juurde me algul minema pidime, kuid kelle juures palk kõige parem pole- see on meie viimane variant).



10.01
Täna käisime siis jälle tööjahil. Teel Donnybrooki külastasime farme, küsisime tööd, kuid igal pool ikka sama jutt- enne jaanuari lõppu pole
mitte midagi teha. Läksime Trevori soovitatud Donnybrooki Backpacker Lodge`i, kuid seal polnud peale backpackerite mitte kedagi kohal.
Helistasime siis koha omanikule, kes algul ütles, et ka neil pole mingit infot vabade töökohtade kohta, kuid siis küsis, kust me pärit oleme
ja siis ilmus äkki imeväel mingi farmeri number, kuhu ta meil helistada soovitas. Helistasimegi ja saime tööd ka. Tööks on apelsinide
korjamine, Fretsu saab võib-olla traktori peale. Igatahes läheme esmaspäeval sinna kohale ja uurime asja, tööle hakkame ilmselt teisipäevast.
Tulime tagasi Busseltoni, sõime ookeani ääres lõunat ja tulime koju ära. Jube palavus on siin ikka...kuni õhtuni lippasime bikiinide väel ringi ja
isegi nii on palav. Lähed toast õue, loodad, et ehk on seal jahedam, kuid nii see pole...õues on veel jubedam, õues ei saa isegi mitte
hingata:D.
Ujumas käies sai Fretsu black-
jellyfishilt näkku kõrvetada ja tal oli nägu veidiii paistes, aga sai õnneks kõik kiirelt korda.
Vot nii on lood...ega muud huvitavat juhtunudki. Homme siis ilmselt võtame vabalt, puhkame, lähme linna ja randa.
Aaa, ma ei tea, kas ma seda olen kirjutanud, et meil siin Perthis Scarborough beachil oli jälle hai-häire...üleeile olid kolm haid rannale
ja ujujatele väga ohtlikult lähedale tulnud ning kõik suplejad kamandati kohe veest välja. Kaks nädalat tagasi pistsid haid
ühe mehe Perthi rannas nahka. Ei tea, mis nendele haidele nii äkki sisse on läinud, et nad randa tükivad. Igatahes lendavad kuni veebruarini
Perthi randade kohal helikopter-patrullid, et haisid jälgida...


11.01
Täna oli meil tõsine puhkepäev. Magasin üheteistkümneni, uimerdasime siin, kodus, üheni ja siis hakkasime randa sõitma. Vedelesime oma
lemmikrannas kuni poole viieni. Täiesti lõpp, liiv oli nii kuum, et randa, ookeani äärde, minna oli täitsa võimatu! Põhimõtteliselt
kõndida liiva peal ei saanudki, kuna muidu oleks oma tallad ära põletanud. Seega jooksime paar meetrit, siis viskasime rätikud liivale
ja seisime rätiku peal mõnda aega, siis jooksime jälle, siis jälle rätikud maha ja väike jahutus taldadele. Kusjuures, õues polnudki
niii kuum, kõigest 32 kraadi (meil on siin vahepeal veel kuumem olnud!). Seejärel käisime Trevori juurest läbi, küsisime talt apelsinide korjamise kohta ja selle Harvey Freshi kohta,
kuhu nüüd tööle läheme ning viisime talle öömaja eest rendiraha. Leppisime kokku, et tuleme 19ndal nende poolt jälle läbi ja jätame siis
hüvasti. Kodus ei teinud midagi erilist, käisime pesemas, pakkisime jälle oma asjad kokku, tegime süüa ja õhtul vedelesime niisama.
Homme hommikul on start juba kell seitse hommikul, kuna kell kaheksa peame Harveys olema.


12.01
Ärkasime pool seitse, sättisime ennast valmis ja sõitsime Harveysse. Harvey Fresh on Lääne-Austraalia põhiline mahlatootja. Jõudsime sinna
kohale, helistasime Lawrile, kes tuli ja näitas meile meie töökoha kätte. Otsustasime, et hakkame kohe tänasest tööle ka. Viisime oma
asjad karavan-parki (näeb välja täpselt nagu "Kodus ja võõrsil" seriaalis Tomi ja Pipa karavan-park), saime sealt kaks telki ja madratsid,
panime oma elamise püsti ja sõitsime tööle. Töö näeb välja selline, et peame apelsini puudelt apelsine korjama ja suurtesse, traktori
järelhaagisel asuvatesse, kastidesse panema. Kastid on sama suured nagu see kast, kus multifilmis "Kingitus kõige nõrgemale" , lõvi sees oli.
Korjame puud tühjaks ja sõidame traktoriga edasi järgmiste puude juurde. Peale kolme ja poolt tundi oli selge, et see palk, mis meile
bini pealt makstakse, on naeruväärselt väike summa...järgmised 2,5 tundi olime veits kiiremad, kuid ikkagi mitte nii kiired, et palk
mõistlik oleks. Rääkisime Lawriga ja ta lubas 10doltsi kastitäiele juurde panna ja meile rohkemate apelsinidega puude read otsida.
Otsustasime, et vaatame järgmisel päeval, kui kiired me oleme ja mis tuleks meie keskmiseks tunnipalgaks ning et siis vaatame, kas jääme
siia või lähme Ivo Pauli (itaallase) juurde tööle.
Töö on iseenesest suht lihtne, kuid võtab palju aega ja peale selle oleme päeva lõpuks tõsised murjamid - sama mustad nagu Tutunupus
auke kaevates või istutades!:D Ja üheks selle töö miinuseks on veel see, et apelsini puudel on okkad (!) ning apelsine peame
korjama ka puude seest, nii et kõikide käed, jalad, õlad ja selg on pikki punaseid kriipse täis - päris jubedad näeme päeva lõpuks välja ühesõnaga:D
Peale selle on apelsini puud herilaste lemmik pesitsemiskohad. Mina ja Maili saime täna isegi nõelata.


13.01
Huh, äratus kell 7.00, kaheksaks tööle. Ootasime Lawrit tööl 20 mintsa, et teada saada, kus on need puud, kus apelsine rohkem on (et korjamine
kiiremini läheks). Lõpuks ta tuli ja näitas meile need read ette. Hakkasime tööle, kuid peale 2,5 tundi saime aru, et ükskõik, kui
kiired me ka poleks, on see palk ikkagi suhteliselt väike (nii väikese raha eest pole me veel töötanud!). Kuid samas on see palk selline,
et meil pole mõtet ka aega kulutada ja Ivo Pauli juurde poolest päevast sõitma hakata (päev läheks raisku ja raha jääb saamata!). Peale
selle saame siin lõpmatuseni jube magusaid apelsine süüa, lisaks on meil terve auto neid juba täis kogutud - viime neid Perthi korteri omadele ja
kogume, nagu oravad käbisid, neid ka endale söömiseks! Seega otsustasime, et jääme siiski reedeni siia. Ja peale selle on traktoriga nii
äge sõita!!!:P
Nüüd oleme igatahes pestud, söönud ja puhanud. Istume telkides ja oleme niisama.
Varsti lähme magama, kuna ega siin midagi erilist teha pole, kui pimedaks läheb.


14.01
Äratus, töö.... täiesti lõpp..
Täna tegime 3 bini 3 tundi. Siis saime selgusele, et meil pole mõttet siia jääda. Korjasime veel 3 bini täis ja läksime asju kokku panema.
Niiisiiiiiis....JÄLLE :D Perthis ! Kõik teed viivad Perthi.
Küll on hea tagasi olla.

15.01
Täna otsustasime Pinnaclesi kõrbesse kivisid vaatama minna. Sõitsime Lancelini linnakese poole umbes 2 tundi. Teel sinna nägime mingit mega tulekahju.
Või no tegelikult me päris leeke ei näinud, mega suured tossu pilved olid üleval ja päris kirjud. See õige tee, mida mööda oleks pidanud sõitma, pandi
tulekahju tõttu kinni ja pidime väikese ringi sisse tegema. Lancelini kohale jõudes arvasime, et see kõrb ongi kohe seal. Küsisime infost järgi
ja saime teada, et me peaks veel 2 tundi edasi sõitma põhja poole. Kuna me plaanisime õhtul välja minna ja kell oli juba 3 siis läksime sööma ja pöörasime
otsa Perthi poole tagasi. Kokkuvõtteks nägime vägevat tulekahju, mida oli isegi Perthis näha ja saime kusagil pärapõrgus süüa. Ega siin tegelikult midagi
süüa ei jaksagi kuna lihstalt mega mega mega palav on.
Perthis sättisime valmis ja läksime swani äärde ja Lakersisse.

16.01
Täna oli lihstalt niiiiiii lebo päev. Täna otsustasime venelaste poe üles otsida. Suht kaugel on, aga autoga pole midagi.
Täiesti lõpp. Nagu väikesed lapsed kommipoes....must leib, karumsi kohukesed, borsh, seljanka, parankad, keefir,
hapukoor, heeringas....
Pärast käisime rannas ja lihtsalt nautisime mega sooja suve(43 kraadi on ju soe). Elu on lill !
Õhtul kogunesid jälle eestlased swani äärde ja siis linna peale. Siin praegu 20 eestlast, kes rohkem omavahel suhtlevad. Kindasti on
neid siin palju rohkem.

17-18.01
Mõlemad päevad täiesti ühesugused ranna ja lebo päevad. Pühapäeval läksime Cottesloe randa. Seal pidavat mingi kontsert
olema. Eks me läksime seda siis otsima aga ei leinud. Läksime mingisse kohalikku roki klubisse. Kell 3 päeval. Suht
imelik, et siin tavaliselt hakkavad klubiõhtud mingi 7 ajal juba ja kell 2 pannakse kõik kinni. Aga seal
klubis ei viitsinud ka eriti olla kuna 3 meist ei saanud sisse. Ainult passi aktsepteeriti.
Lõpetasime päikese loojangu ajal rannas ja suundusime tagasi Perthi.

19.01
Käisime hommikul Maili ja Katiga Aussie Jobs´s. Seal räägiti, et praegu on vaikus töö rindel kuna on koolivaheaeg
ja maal on lapsed kõik abiks ning igast asjade korjamine hakkab veebruari alguses suure buumiga pihta(päikest
pole palju olnud, pole veel valmis saanud midagi...üle kuu aja pole midagi sadanud ja päike on ainult paistunud, aga
see selleks). Eks me siis suundusime sealt ära. Homme läheme uuesti. Lõpuks ikka midagi saab.
Käisime linna peal ja tagasi hostelisse. Katu, Fretsu, Liina, Madis ja John asusid täna ida kalda poole teele.
Ei tohi inimestega nii kaua koos olla, kurb on lahku minna.... Nad on igatahes läinud ja meie oleme Perthis.
Nüüd tahaks siit juba ära saada.