Teretulemat Atherton

Jälle pakkisime oma asjad kokku ja seekord istusime bussi peale. Randol on üks sõber Athertonis, kes
lubas meile seal oma farmeri kaudu tööd sebida. No mis meil kaotada, läksime siis sinna. Teekond bussiga oli jube
Pidime sõitma mägede vahelt kuidagi singavonga ja lõpuks hakka spea päris ringi sõitma. Nüüd oleme siis
600 km merepinnast kõrgemal ja mägede vahel täiesti.Ja oiiiioii kui palav siin on, ümberringi ainult vihmametsad.
See siin on hoopis teine Austraalia kui eelmine aasta. Pigem mingi troopiline saareke kusagil Indoneesias
kui Auss. Athertonis saime kokku hosteli omanikuka, kes inimesi farmidesse paigutab. Ta saatis meid nädalavahetuseks
Tolga nimelisse imepisikesse külakesse. Oky, mis siin ikka. Lõuna ajal tuli Rando sõber Andre meile järgi
ja läksime Athertoni. Meil oli ju vaja veel süüa osta ja oiiii kurja... te ei kujuta ettegi kui palju
siin eestikaid on. No kui ma 15 ütlen, siis võin eksida, sest neid võib siin veel olla. Inimesed on paigutatud
erinevatesse hostelitesse ja majakestesse ja siis kõige selle omanik on vahelüli backpackeri ja farmerite
vahel. Tolgas on rahulik ja vaikne ja me otsustasime nüüd siia jääda pärast seda kui nägime, mis seisus
teised hostelid ja majakesed on. Tolga hostel on ikka puhas ja korralik ja ilus suur köök ja normaalsed
pesemisvõimalused... mina ei peaks tegelikult ju üldse kurtma kuna ma hullematki näinud ja hullemaski
elanud, aga kui valida on, eks siis tuleb see kõige parem valida ja hinnad on neid ka kõik ühed ja samad.
Pühapäval korjasid eestikad meid Tolgast peale ja läksime järve äärde kus oleks pidanud ka kilpkonni nägema,
aga no neid muidugi täna ei olnud seal. Aga jube imelik on ujuda suuuuures järves ja ümberringi on vihmametsad.
Veidi kõhedaks võttis ka, aga see on avalik ujumiskoht seega peaks suht ohutu olema. Mina põrkasim vees
kellegiga kokku, kes mu jalga veidi kõrvetas, aga pole hullu. Siis läksime veel hiigelsuurt Curtain Fig Treed vaatama...
No mina ei tea, mis puu ta eesti keeles on seega guugeldage ise, saate rohkem informatsiooni ka, aga päris vägev
puuke oli keset vihmametsa.
Esmaspäeva hommikul sai Rando mingit aia haljastust tegema minna ja teisipäeval läks Marianne ka.
Kolmapäeval sai Rando banaani farmi ja mina ning Marianne kartuli farmi, erinevatesse küll siiski.
Töö iseenesest raske pole, tüütu ainult. Sõidad mingi masina peal põllul kuhu tulevad kartulikesed ja siis
tuleb välja sorteerida roheliste plekkidega ja mädanenud. Töö käib kibekiirelt ja tolmu lendab igale poole...
päeva lõpuks olin tolmukoll valmis. Nuuskan tükk aega juba mingit tolmu ninast välja ja riided viste pesus
puhtaks ei lähe :D