detsember- nahavahetuskuu

Esmaspäevast laupäevani on äratus kell 4.50, kell 6 läheb buss ja kell 7.30 alustame tööpäeva.
Töö lõppeb umbes 5, buss juba ootab aga peame veel mõnest farmist inimesi peale korjama. Seega kodus oleme
kusagil pool 7 õhtul. Rampväsinud. Isegi süüa ei jaksa teha, tahaks kähku magama saada ainult.
Raha on hea ja neljapäevad on head sest siis saab tseki suurema summaga. Aga kui aus olla, siis raha ei ole
seda väärt, seda, et ma ennast laibaks töötan. Plaan oli siis tulevad laupäeval ära minna. Eile rääkisin
seda farmerile ka. Oi kurja, ta ei lase mind ära. Ma saan temast täitsa aru, kuna päris paljud lähevad ära ja raske on uusi
välja õpetada ja ma olen tema arust üks parimatest töötajatest. Ajeee.... liiga hea töötaja olla ei ole ka hea.
Seega ma pean vähemalt jõuludeni vastu pidama nüüd.
Ükspäev lõuna pausi ajal leidsin ma, et suure sügavkülmiku sees oleks nagu lumi sees, või no ümber selle külmiku sisemuse.
No lõppes asi nii, et lund hakkas sadama kõigile krae vahele.
Ja üks õhtu leidsime hoovi pealt austraalia põhja territooriumi püütoni. Ronis posti otsas kus meie pesukuivatamise
nöörid on. Eesti poisid, hulljulged nagu ikka, hakkasid teda kohe luua varrega surkima. Tahtsid teda kasti ajada. Seda nad
peale tunni ajalist togimist ka tegid. AGA tuli välja, et naabri tüdruk oli oma mao 2 kuud tagasi ära kaotanud ning madu sai
oma koju jälle ilusasti.
Eelmine nädalavahetus käisime osadega Cairnsis ja Port Doglases. Jube hea oli lihtsalt lesida laguuni ääres ja mitte midagi
teha... öösel magasime ookeani ääres. Hommikul olid kõik kohad liiva täis aga pole hullu. Väikene puhkus jubedale mango tööle.
Asi lõppes aga nii, et ma kõrbesin jälle ära. Nüüd ajan terve keha pealt nahka. Isegi nina otsast. Vahepeal nägin välja
nagu jõuluvana. Aga mis kiirelt tulnud, see kiirelt läinud ka. Päevitusest on ainult varemed alles.

Noniiiii. Nüüd juhtus nii, et mul pole enam tööd ja laupäeval on minek.
Tööd ei ole enam sellepärast, et mainisin farmerile et võibolla lähen ära, aga ta palus mul mõelda veel, et ta ei taha mind
ära lasta...eks ma mõtlesin ja ütlesin, et oky...olen vähemalt jõuludeni võibolla kauem. Ju talle ei sobinud see
ja esmaspäevast tuli uus inimene võtta. Soome tsikk kellega koos töötan rääkis, et see uus ei saa üldse tööga hakkama
ja kõik igatsevad mind taga, aga headaega... ma ei lähe sinna enam elusees tagasi.
Kõik kirjad ja pakid mida ma ei saa nüüd kätte
saan ma hiljem kätte kui need edasi saadetakse kusagile
=)
pole hullu

Asutraalia....siit ma tulen ! ! ! !